Mesikangas – samm kilevabama kodu poole

Maailm on kahjuks keeramas üsna kurvale kursile – plastireostus, kliimasoojenemine, puhta vee varude vähenemine. Kõike seda vaadates võib vahel tekkida tunne, et mida mina üksinda ikka muuta saan. Tõsi, üks inimene ei päästa planeeti. Aga iga väike samm loeb.

Samm kilevabama kodu poole on igatahes abiks.

Üks lihtne ja mõnus viis alustamiseks on teha endale ise mesikangas ja loobuda toidukilest. Mõni kutsub seda vahakangaks, aga mulle meenutab see sõna millegipärast vakstut – midagi tehislikku ja nõukaaja maiguga. Mesikangas on hoopis midagi muud: looduslähedane, lõhnav ja isikupärane.

Kuidas mesikangast teha?

Mesikanga valmistamine on tegelikult üsna lihtne.

Vaja läheb:

• puuvillast kangast (sobib ka vana köögirätt, mis on korralikult puhtaks pestud),

• mesilasvaha,

• männivaiku (leiab näiteks ökoehituse poest),

• toiduõli.

Mida ägedama mustriga kangas, seda vahvam lõpptulemus!

Sulata eraldi nõus kokku mesilasvaha, männivaik ja veidi toiduõli. Segu vajab natuke timmimist – eesmärk on saada mõnusalt kleepuv ja samas painduv mesikangas, mida saab anuma ümber vormida sarnaselt toidukilega.

• Mesilasvaha annab veekindluse (ja samas jääb kangas hingav).

• Männivaik lisab kleepuvust.

• Õli annab painduvuse.

Vala sulanud segu väikestesse vormidesse ja lase tahkuda. Seejärel riivi tahkunud mass suure riiviga ning puista riiv ühtlaselt puuvillasele kangatükile. Aseta kangas umbes 70-kraadisesse ahju nii kauaks, kuni vaha on ühtlaselt sulanud. Võta ahjust välja ja lehvita kangast, kuni see tahkub.

Ja valmis ta ongi – sinu enda mesikangas!

Kuidas kasutada?

Mesikangas on korduvkasutatav. Pärast kasutamist loputa see lihtsalt jaheda jooksva vee all ning lase kuivada. Mõnus mesine lõhn püsib kaua, kuid ei hakka toidule külge.

Kui kangas aja jooksul pragunema hakkab, saad selle uuesti üle vahatada. Või lõigata ribadeks ja kasutada süüteribadena – nii ei lähe midagi raisku.

Mesikanga kasutusvõimalusi on palju:

• puuviljade ja juurviljade katmiseks,

• värske leiva hoidmiseks,

• kaussi või taldrikut katma,

• turule või poodi kaasa võtmiseks.

Mõtle korraks, kui palju kilekotte näiteks Nõmme turul päevas kasutatakse. Uurisin kord turumüüjatelt – üks arvas, et parematel päevadel kulub tal umbes 400 väikest kilekotti. Teine tellib kuus 2600 plastkarpi ja 1000 kilekotti!

See on päris hirmutav number.

Minule annab küll hea tunde teadmine, et minu arvelt saavad turutädid oma arvestusse teha miinus ühe. Minul on oma disainitud mesikangas alati kaasas.

Ja ehk just nii need muutused algavadki – üks väike samm korraga.

Örrekeses saad mesikanga tegemist õppida meie mesikanga õpitoas.

E-poest leiad nii mesikanga meisterdamise  kui parandamise komplekti