Teeme pärisseepi!

autor: Katarina Papp, Lähme Nulli!

Tavaliselt olen teinud endale seepi valmisseebimassist ja seda lihtsalt sellepärast, et selle tegemine on mul juba käpas ja käib väga kiiresti. Sel korral tegime aga Örrekese koostööpartneri Relumee juhendamisel seepi täitsa nullist. Ja nüüd pakub ka Örreke n-ö pärisseebi valmistamise õpituba. Sellise seebi tegemise protsess on kindlasti palju pikem ja põhjalikum kui valmisseebimassiga, aga tulemus on seda väärt!

Miks üldse ise seepi teha?

See on tavaline küsimus, mida Örrekese seebiõpitoas lastelt küsin. Tavaliselt on kõige esimene vastus, sest see on tasuta Eks ma siis ikka seletan lastele, et tegelikult tasuta ikka ei ole ja kvaliteetne isetehtud seep võib ka kallim olla, kui tavaline poeseep.
Mina teen seepi ise kolmel põhjusel:

1. Poeseepide jm kosmeetikaga peab olema väga ettevaatlik, et endale igasugust keemiat peale ei määriks. Tutvu siin ainetega, mida tasub kosmeetikatoodetes vältida.
2. Prügi vähendamine. Ise seepi tehes saan pakendeid vältida.
3. Kui kvaliteetset seepi kodus ise teha, siis ilmselt tuleb see siiski odavam, kui käsitööseepi osta.

Aga nagu juba ütlesin, siis nullist ise seebi tegemine on üks paras ettevõtmine ja nõuab kõvasti rohkem teadmisi, kui lihtsalt valmissebimassist seebi tegemine. Seega, esimesel korral soovitan kindlasti keegi teadjam appi kutsuda.

Seep seebikiviga

Meie valmistasime seepi seebikiviga ja külmprotsessimeetodil. Seebikiviga peab olema ettevaatlik, sest sel on söövitav toime kui ta sattub nahale või kui selle auru sisse hingad. Seega, kindad kätte ja maskid ette. Kui päris aus olla, siis ideaalne koroona õpituba:))
Loodetavasti te ei muretse, kuidas on võimalik pesta seebiga, mis sisaldav söövitavad aineid! Nimelt saab seep kasutamisvalmis 1-2 kuu pärast ja selleks ajaks on seebikivi neutraliseerunud ja enam kuidagi ohtlik ei ole.
Seebikivi lahuse valmistamine oli päris huvitav, sest pärast seebikivi ja vee omavahel segamist muutus lahus mingi aja möödudes väga kuumaks. Selline põnev keemiline reaktsioon siis:) Enne rasvadega kokku segamist tuleb kindlasti oodata kuni lahus on jahtunud.

Kaalumisel tuleb olla täpne!

Kui igasuguste kreemide, salvide, huulepalsamite tegemise juures ei ole nii oluline, et kõik ained saaksid grammi täpsusega mõõdetus, siis seebi tegemise juures on täpne käsi vajalik.
Oluline on ka koostisainete vahekord. Ehk siis siin nii ei toimi, et kui ühte rasva läks nats rohkem, siis teist panen veidi vähem.

Rasvade sulatamine ja mikserdamine

Me tegime kahte sorti seepi. Üks retsept oli šheavõiga ja teine kakaovõiga. Mõlemas lisaks veel kookosrasv. Rasvad sulatasime madalal temperatuuril ja segasime jahtunud seebikivilahuse sisse. Seejärel tuleb saumiksriga mikserdada seni kuni miksrit välja tõstes jääb segu sisse miksri jälg. Liiga paksuks ei tohi mikserdada, sest siis on hiljem keeruline massi vormidesse valada. Kui paraja paksusega segu valmis, siis saab lisada erinevaid kuivatatud taimi, savi jm lisandeid ning lõhna. Kõige viimasena tuleb siis valmis möks vormidesse valada. Vormideks sobivad kõikvõimalikud jogurtitopsid, salatikarbid jne.

Ootamine

See on see kõige keerulisem osa, sest oodata tuleb kuskil üks kuu. Aga mida vanem seep, seda parem. Noor seep kulub kiiremini ja võib isegi plödiks minna. Kuna meie endiselt ootame oma seepide lõplikku valmimist, siis kasutuskogemust veel jagada ei saa, aga ootused on kõrged:)

Tee ise ka!

Kui seebitegu ka Sulle põnev tundub, siis Relumee kodulehel on väga palju õpetusi ja retsepte. Samuti saab sealt kõik koostisained. Kui tahad seebiõpituba kohapeale tellida, siis kutsu külla Örrekese pärisseebi õpituba.

The post Teeme pärisseepi! appeared first on Örreke.

Kuna ebru on Türgist pärit nn marmoriseerimise kunst, siis pöördusin Türgi saatkonda leidmaks otseallikaid tehnika õppimiseks. Toredad saatkonna inimesed edastasid mulle ebru kunstniku Tüzin Tirakli kontakti ja palaval juulilõpu nädalal, mis oli Istanbulis veel kordi palavam kui Eestis, asusime koos juhendaja Hannaga teele.

Istanbul võttis meid vastu metropolile omase meluga. Olid tänavad täis rahvast ja kasse (viimaseid on seal tuhandeid, kõik heas toitumuses ja linnarahva poolt hoitud), minu käsitööhinge paitasid vitraažidega aknad ja klaasmosaiigist vaasid-lambikesed. Kuna Õrrekeses tehakse ka maiustuste õpitubasid, süvenesime turgudel martsipani ja baklavaa valmistamise saladustesse. Aga muidugi, eelkõige veetsime päevi ebru stuudios.

Proua Tüzin ei osanud sõnagi inglise keelt ja esimese päeva rääkisime lihtsalt „kunstikeeles“. Järgmistel päevadel oli tema tütar õnneks tõlkimisel abiks. Mitmeid tunde päevas õppisime „paksule“ veele joonistamist: tulpe, liiliaid, moone, tähti, kuud ja südameid. Eriliste tööriistade abiga tegime veele kammimustrit või lihtsat tilgatehnikat, linnu ja looma kujutisi. Joonistada tuleb üsna kiiresti, et värvid ei murduks ja põhja ei vajuks.  Kui pilt on veepeal valmis tõmmatakse see enamasti paberile, kuid samahästi ka siidile, puidule, nahale, kivile või ükskõik millisele karedale pinnale.

See oli ütlemata põnev 5-päevane teekond, mille käigus sain ka aru, et Õrrekese õpitubade jaoks pean saadud oskuseid natuke lihtsustama. Meie tunnid kestavad ju 45-90 minutit ja siis peaks olema ka juba tulemus. Reeglina ei tule ju õpitubadesse kunsti taustaga inimesed, me peame ikka tegema tunni huvitavaks ka nende jaoks, kes maalimisega ei ole just sinasõbrad.

Samas on veepeale joonistamine nii lihtne ja turvaline, et õpitoas saavad hakkama ka beebid. Mis võiks pisikestel olla selle vastu, kui emaga koos vees  ja värvides sõrmedega plätserdada.

See ei ole tegelikult isegi esimene kord kui klient annab mulle mõne hea idee, mida õpitubades rakendada. Vahel on see mõni pisike detail või uuendus juba olemasolevas tunnis, aga tänu poole aasta tagusele Leedu proua kõnele, on nüüd, nagu aru saada võite, Õrrekese õpitubade hulgas ka ebrutehnikas veepeale joonistamine.

Olete oodatud!

The post Istanbulis iidse disainitehnika jälgedes appeared first on Örreke.